L’estonien (autonyme : eesti keel, /ˈeːs.ti ˈkeːl/ Écouter) est une langue appartenant à la branche fennique de la famille des langues ouraliennes. Il est étroitement apparenté au finnois et plus lointainement au hongrois. Il est parlé par environ 1 100 000 personnes, dont la très grande majorité (950 000) habite en Estonie. Il peut y avoir intercompréhension entre un locuteur du finnois et un locuteur estonien : les difficultés seraient de l'ordre de tournures grammaticales différentes, mais ce sont surtout les accents différents qui apporteraient des difficultés. Enfin, le finnois a intégré un certain nombre de mots suédois dans son vocabulaire, tandis que les Estoniens ont emprunté des mots de vocabulaire d'origine allemande, bas-allemande ou russe. Le SIL International, organisme chargé d'attribuer les codes ISO 639-3, classe l'estonien comme une macro-langue (est) et y inclut l'estonien standard (ekk) et le võro (vro). La base de données linguistiques Glottolog ne reconnait pas quant à elle le võro et inclut trois variétés dans l'estonien :

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Eesti keel on Eesti riigikeel ja 2004. aastast ka üks Euroopa Liidu ametlikke keeli. 2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena umbes 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas ning võõrkeelena 168 000 inimest. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel oskas eesti keelt 84% Eesti rahvastikust: emakeelena 895 493 inimest ehk 67% ja võõrkeelena 223 950 inimest ehk 17%. Eesti keelel on kaks suuremat murderühma (põhjaeesti ja lõunaeesti), mõnes käsitluses eristatakse ka kirderanniku murdeid eraldi murderühmana. Liikumisvõimaluste laienemine ning põhjaeesti keskmurde alusel loodud normitud eesti kirjakeele kasutus on põhjustanud murdeerinevuste taandumise. Nelja piirkondliku põhivariandiga lõunaeesti murderühma käsitletakse vahel ka eraldi lõunaeesti keelena. Lõunaeesti keele suurima kõnelejate arvuga võru murret ehk võru keelt käsitletakse vahel samuti omaette keelena. Setu keelt peetakse enamasti aga võru keele variandiks. Eesti keele harukordsusi on hääliku kolm pikkusastet: lühike, pikk ja ülipikk. Eri pikkusaste võib anda sõnale eri vormi või tähenduse – näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vaˑla/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast vaal). [viide?] Võrdlevgrammatiliste uurimuste järgi on eesti keel maailma keerukamaid keeli. Eesti keelt uuritakse Eesti Keele Instituudis, Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja veel mitmes teadusasutuses mujal maailmas. Eesti keel on Internetis levikult 39. kohal, 2019. aasta seisuga oli 0,1% veebisaite eestikeelsed. Eestikeelne Vikipeedia oli sel aastal artiklite arvult 45. kohal.

Article premier de la Déclaration universelle des droits de l’homme (voir le texte en français) : Artikkel 1. Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.

• alphabet grec
• alphabet latin